Aktiivtööd psühholoogias
Erinevate õpetamismeetodite võimalused psühholoogia ainetundides.
Psühholoogia õpetamisel tuleb passiivsete õppemeetodite ( loengud, konspekteerimine) kõrval rohkem rakendada aktiivõppemeetodeid. Interaktiivsed töövõtted ( vestlus, diskussioon, väitlus, ajurünnak, paaris- ja rühmatöö, rollimängud, jm) sunnivad õpilast iseseisvalt avastama ja otsima uut infot, analüüsima ning järeldama. Õpilaste kaasamine tagab suurema motiveerituse ja rahulolu õppimisega. Aktiivseid meetodeid võib siduda ka mänguelementidega. Nendeks võivad olla liikumis-, laua-, nuputamis-, võistlus-, rollimängud jm.
Rollimängud.
Rollimäng on improviseeritud minilavatus, kus näitlejateks on õpilased.
Rollimängude puhul on õpilastel võimalik keskenduda ja mõista teise inimese käitumismalle, seisukohti ning tundeid, mis aitavad konkreetset rolli täita. Areneb õpilaste empaatiavõime ja suureneb võimalus edaspidi keerulistes eluolukordades paremini toime tulla. Rollimängudega õpitakse lähemalt tundma olukordi ja asjaolusid, mis muidu on õpilastele tundmatud. Süveneb mõistmine, areneb mõtlemis- ja analüüsioskus, suureneb huvi õpitava aine suhtes ning osatakse näha reaalset kasu õpitust.
Rollimängudega imiteeritakse tegelikke elusituatsioone, kus võib ette tulla juhtumeid ja küsimusi, millele ei ole kerge vastata. Sageli on keeruline otsustada, kas tegelane käitus õigesti või valesti. Oluline on rõhutada, et alati ei ole olemas üht ja õiget lahendit ning on normaalne ja mõistetav kui inimesed hindavad samu olukordi erinevalt.
Rollimängude korraldamisse tuleb suhtuda tundlikult. Õpetaja peab lugu pidama osatäitjate tunnetest ning tajuma õpilaste erinevat sotsiaalset staatust klassis. Rühmade moodustamisel ja rolli osatäitajte valikul tuleks arvestada, et tekiks koostööks soodne psühholoogiline alus. Kui mõni õpilane keeldub rollimängus osalemast, siis on tal selleks õigus. Osalemine võiks olla vabatahtlik
Enne rollimängu võib osutuda vajalikuks anda eelinfot ja korraldada teemakohane ajurünnak või diskussioon.
Rollimängu korraldamine.
1. Kui õpilased ei ole enne kunagi rollimängu mänginud, siis tuleb mängu põhimõtteid, reegleid ja eesmärke eelnevalt selgitada selleks ,et õpilane mõistaks:
a) miks ma seda mängu teen; b) mis tulemuseni ma pean jõudma( kas näha midagi teises valguses, panna mingi probleemi üle juurdlema vms).
2. Rollimängu kestus peaks olema määratud.
Rollimängu saab läbi viia ühe ainetunni piires, kuid keerukamate ülesannete puhul, kus on osatäitajatel vaja teha kodutööd, võib rollimängu jätkata mitu ainetundi.
Soovitav oleks anda konkreetne ettevalmistusaeg ja konkreetne esinemisaeg.
Kui on plaanis lõpetada teema ühes ainetunnis, siis on vaja jätta aega ka kokkuvõtete tegemiseks, analüüsiks ning tunni lõpetamiseks.
3. Õpetaja valib (võib ka koos õpilastega) välja olukorra, mida rollimängu abil tundma õppida ning määrab lavastatava situatsiooni. Tegelaskujud võivad olla ette määratud, kuid need võib jätta ka õpilaste endi valikuks.
Rollimängud peavad olema seotud konkreetsete elusituatsioonidega. Stsenaarium peab olema konkreetselt piiritletud. Enne osade jaotust võib rolli lahti seletada, kuid võib jätta ka õpilase enda otsustada
4. Rollimängus võib osaleda väikeste rühmadena kogu klass.
Korraga esineb üks rühm, kelle mängu kõik teised jälgivad.
Mängida võib ka ainult üks seltskond ja teised jäävad pealtvaatajateks.
5. Lepitakse kokku, mis vormis rollimäng korraldatakse. Näiteks:
Võib vesta juttu ja teised rühmaliikmed improviseerivad lähtudes etteantud tegelaskujust.
Lavastada mingi stseen, kus igaüks mängib oma tegelaskuju
6. Rollimängu kestel võib mõnes kriitilises punktis osutuda vajalikuks toimuv peatada ja arutleda koos pealtvaatajatega või osatäitjatega tekkinud olukorda ning otsustada, milline lahenduskäik valida.
7. Pärast rollimängu lõppu tuleb õpilastega teha teemast kokkuvõtted. Lasta õpilastel rääkida oma tunnetest ja mõtetest seoses rolliga ja mida nad rollitäitmisega õppisid. Mis läks halvasti, mis hästi.
Kokkuvõtted võib teha ka rühmatöö ettekandena.
8. Kindlasti tuleb anda õpilastele tagasisidet.
Storyline.
Üks huvitav võimalus kasutada rollimänge psühholoogia õppekava läbimisel on STORYLINE meetod. STORY on lugu, kus on loodud keskkond: perekond, küla, kool, klass, kodu, mets, järv või mis iganes. Sinna kuuluvad tegelased, kes elavad, õpivad, töötavad või muul moel kasutavad antud keskkonda ja iga õpilane mängib ühe tegelase rolli. LINE on õppekava, mis antud keskkonnaga seostades läbitakse. Selline ühele keskkonnale orienteeritus annab integreerida väga paljusid õppeaineid ja luua nö. Loomulikke õppesituatsioone. Tegelaskujude kasutamine muudab situatsioonid õppija jaoks isiklikuks, õppeprotsessi on haaratud ka tundemaailm, mis võimaldab õppijal saadud teadmisi sügavamalt kogeda. See väljendub läbi rollimängu.Storyline meetodit on Euroopas kasutatud õppetegevuse mitmekesistamiseks juba üle 20. aasta. Storyline meetodi autorid on Steve Bell ja Kathy Field. Autorite selgitusel põhineb meetod teoorial, kus teadmised on kompleksne nähtus ja õppimine toimub eelnevate teadmiste abil. Uute teadmiste loomisena läbi isikliku kogemuse.
Meetod koosneb järgmistest osadest:
Episoodid: Koht- kus? 2. Inimesed- kes? Elutingimused, reeglid- miks? Sündmused- mis juhtub? Erilised sündmused- mis juhtus?
Võtmeküsimused
Tegevused
Vahendid
Tulemused
Aktiivtööde koostamisel kasutatud kirjandus:
1. Alkoholismi ja narkomaania ennetamise käsiraamat. MTÜ AIDsi Ennetuskeskus. Sotsiaalministeerium. Tallinn, 2005
2.Kogumik. Abiks õpetajale. Inimeseõpetuse õpetamisest. Koostaja K. Lepp. REKK. Tallinn, 2003
3. Põnevamad koolitunnid. Valik mänge ja teisi õpitegevusi sotsiaalainete tundideks. Jaan Tõnissoni Instituut. Tallinn, 1998.
5. E. Eisenschmidt, K. Lotman. TPÜ Haapsalu Kolledz, koolituse õppematerjalid. Storyline.
4. M. Jakobson, E, Wiegand. Muutumisvõime minus. EKK kirjastus. Tallinn, 1998.
5. M. Kull, H. Saat. Sotsiaalsete toimetulekuoskuste õpetus. Õpetajaraamat4-6. klass.
Tartu, 2001
6. www.mitteformaalne.ee
Psühholoogia õpetamisel tuleb passiivsete õppemeetodite ( loengud, konspekteerimine) kõrval rohkem rakendada aktiivõppemeetodeid. Interaktiivsed töövõtted ( vestlus, diskussioon, väitlus, ajurünnak, paaris- ja rühmatöö, rollimängud, jm) sunnivad õpilast iseseisvalt avastama ja otsima uut infot, analüüsima ning järeldama. Õpilaste kaasamine tagab suurema motiveerituse ja rahulolu õppimisega. Aktiivseid meetodeid võib siduda ka mänguelementidega. Nendeks võivad olla liikumis-, laua-, nuputamis-, võistlus-, rollimängud jm.
Rollimängud.
Rollimäng on improviseeritud minilavatus, kus näitlejateks on õpilased.
Rollimängude puhul on õpilastel võimalik keskenduda ja mõista teise inimese käitumismalle, seisukohti ning tundeid, mis aitavad konkreetset rolli täita. Areneb õpilaste empaatiavõime ja suureneb võimalus edaspidi keerulistes eluolukordades paremini toime tulla. Rollimängudega õpitakse lähemalt tundma olukordi ja asjaolusid, mis muidu on õpilastele tundmatud. Süveneb mõistmine, areneb mõtlemis- ja analüüsioskus, suureneb huvi õpitava aine suhtes ning osatakse näha reaalset kasu õpitust.
Rollimängudega imiteeritakse tegelikke elusituatsioone, kus võib ette tulla juhtumeid ja küsimusi, millele ei ole kerge vastata. Sageli on keeruline otsustada, kas tegelane käitus õigesti või valesti. Oluline on rõhutada, et alati ei ole olemas üht ja õiget lahendit ning on normaalne ja mõistetav kui inimesed hindavad samu olukordi erinevalt.
Rollimängude korraldamisse tuleb suhtuda tundlikult. Õpetaja peab lugu pidama osatäitjate tunnetest ning tajuma õpilaste erinevat sotsiaalset staatust klassis. Rühmade moodustamisel ja rolli osatäitajte valikul tuleks arvestada, et tekiks koostööks soodne psühholoogiline alus. Kui mõni õpilane keeldub rollimängus osalemast, siis on tal selleks õigus. Osalemine võiks olla vabatahtlik
Enne rollimängu võib osutuda vajalikuks anda eelinfot ja korraldada teemakohane ajurünnak või diskussioon.
Rollimängu korraldamine.
1. Kui õpilased ei ole enne kunagi rollimängu mänginud, siis tuleb mängu põhimõtteid, reegleid ja eesmärke eelnevalt selgitada selleks ,et õpilane mõistaks:
a) miks ma seda mängu teen; b) mis tulemuseni ma pean jõudma( kas näha midagi teises valguses, panna mingi probleemi üle juurdlema vms).
2. Rollimängu kestus peaks olema määratud.
Rollimängu saab läbi viia ühe ainetunni piires, kuid keerukamate ülesannete puhul, kus on osatäitajatel vaja teha kodutööd, võib rollimängu jätkata mitu ainetundi.
Soovitav oleks anda konkreetne ettevalmistusaeg ja konkreetne esinemisaeg.
Kui on plaanis lõpetada teema ühes ainetunnis, siis on vaja jätta aega ka kokkuvõtete tegemiseks, analüüsiks ning tunni lõpetamiseks.
3. Õpetaja valib (võib ka koos õpilastega) välja olukorra, mida rollimängu abil tundma õppida ning määrab lavastatava situatsiooni. Tegelaskujud võivad olla ette määratud, kuid need võib jätta ka õpilaste endi valikuks.
Rollimängud peavad olema seotud konkreetsete elusituatsioonidega. Stsenaarium peab olema konkreetselt piiritletud. Enne osade jaotust võib rolli lahti seletada, kuid võib jätta ka õpilase enda otsustada
4. Rollimängus võib osaleda väikeste rühmadena kogu klass.
Korraga esineb üks rühm, kelle mängu kõik teised jälgivad.
Mängida võib ka ainult üks seltskond ja teised jäävad pealtvaatajateks.
5. Lepitakse kokku, mis vormis rollimäng korraldatakse. Näiteks:
Võib vesta juttu ja teised rühmaliikmed improviseerivad lähtudes etteantud tegelaskujust.
Lavastada mingi stseen, kus igaüks mängib oma tegelaskuju
6. Rollimängu kestel võib mõnes kriitilises punktis osutuda vajalikuks toimuv peatada ja arutleda koos pealtvaatajatega või osatäitjatega tekkinud olukorda ning otsustada, milline lahenduskäik valida.
7. Pärast rollimängu lõppu tuleb õpilastega teha teemast kokkuvõtted. Lasta õpilastel rääkida oma tunnetest ja mõtetest seoses rolliga ja mida nad rollitäitmisega õppisid. Mis läks halvasti, mis hästi.
Kokkuvõtted võib teha ka rühmatöö ettekandena.
8. Kindlasti tuleb anda õpilastele tagasisidet.
Storyline.
Üks huvitav võimalus kasutada rollimänge psühholoogia õppekava läbimisel on STORYLINE meetod. STORY on lugu, kus on loodud keskkond: perekond, küla, kool, klass, kodu, mets, järv või mis iganes. Sinna kuuluvad tegelased, kes elavad, õpivad, töötavad või muul moel kasutavad antud keskkonda ja iga õpilane mängib ühe tegelase rolli. LINE on õppekava, mis antud keskkonnaga seostades läbitakse. Selline ühele keskkonnale orienteeritus annab integreerida väga paljusid õppeaineid ja luua nö. Loomulikke õppesituatsioone. Tegelaskujude kasutamine muudab situatsioonid õppija jaoks isiklikuks, õppeprotsessi on haaratud ka tundemaailm, mis võimaldab õppijal saadud teadmisi sügavamalt kogeda. See väljendub läbi rollimängu.Storyline meetodit on Euroopas kasutatud õppetegevuse mitmekesistamiseks juba üle 20. aasta. Storyline meetodi autorid on Steve Bell ja Kathy Field. Autorite selgitusel põhineb meetod teoorial, kus teadmised on kompleksne nähtus ja õppimine toimub eelnevate teadmiste abil. Uute teadmiste loomisena läbi isikliku kogemuse.
Meetod koosneb järgmistest osadest:
- Õppekeskkonna loomine teatud kindlas kohas kindlaks ajaks. Näiteks: loome kodu ( töökoha vm), kus elab, toimetab mingi perekond, kollektiiv oma liikmetega. Teeme reaalse keskkonna kas minimudeline papist-paberist või kujundame plakatina seinale vms.
- Tegelaste valik, kes on keskkonnaga seotud: isa, ema, lapsed, sõbrad, alluv, ülemus, arst, patsient, õpetaja, ostja jne, jne.
- Tekkinud keskkonna uurimine ( iga tegelane loob oma loo: kes ta on, tema iseloom, mida ta teeb..)
- Probleemide lahendamine antud kontekstis, milliseid kujundab õpetaja vastavalt õppekava vajadustele ( N: ühel päeval leiab ema lapse riideid pestes tema taskust amfetamiinitablettidega kotikese. Tütar teeb suitsiidikatse. )
- Õppekäigud, tehtu tutvustamine kaasõpilastele,lastevanematele jt.
- Analüüs ja kokkuvõtted, hinnang.
Episoodid: Koht- kus? 2. Inimesed- kes? Elutingimused, reeglid- miks? Sündmused- mis juhtub? Erilised sündmused- mis juhtus?
Võtmeküsimused
Tegevused
Vahendid
Tulemused
Aktiivtööde koostamisel kasutatud kirjandus:
1. Alkoholismi ja narkomaania ennetamise käsiraamat. MTÜ AIDsi Ennetuskeskus. Sotsiaalministeerium. Tallinn, 2005
2.Kogumik. Abiks õpetajale. Inimeseõpetuse õpetamisest. Koostaja K. Lepp. REKK. Tallinn, 2003
3. Põnevamad koolitunnid. Valik mänge ja teisi õpitegevusi sotsiaalainete tundideks. Jaan Tõnissoni Instituut. Tallinn, 1998.
5. E. Eisenschmidt, K. Lotman. TPÜ Haapsalu Kolledz, koolituse õppematerjalid. Storyline.
4. M. Jakobson, E, Wiegand. Muutumisvõime minus. EKK kirjastus. Tallinn, 1998.
5. M. Kull, H. Saat. Sotsiaalsete toimetulekuoskuste õpetus. Õpetajaraamat4-6. klass.
Tartu, 2001
6. www.mitteformaalne.ee